21. |
|
|
22. |
- Keevallik, Leelo, 1969-
(författare)
-
Üldküsimuse lihtvastuste funktsioonid [The functions of simple answers to yes/no questions]
- 2009
-
Ingår i: Keel ja Kirjandus. - 0131-1441. ; 52:1, s. 33-53
-
Tidskriftsartikel (refereegranskat)abstract
- Two typologically different systems are used in the answer formats to yes-no questions in Estonian, particles and echo-responses. They can be implemented separately as well as in combinations with each other or other particles. The paper studies the grammatical, pragmatic and interactional factors that affect the choice of the answer format. It depends on the pragmatic focus of the question, its polarity, as well as the polarity of the answer, and the action that is carried out by the answer. At the same time, the speaker displays her understanding of the action-import of the question in the answer and may provide subtle criticism on its design. This affects the opportunities for further development of the conversation.
|
|
23. |
- Kehayov, Petar, 1972-, et al.
(författare)
-
Mittesufiksaalne deminutiivtuletus eesti keeles
- 2007
-
Ingår i: Emakeele Seltsi aastaraamat. - Tallinn : Teaduste Akadeemia Kirjastus. - 2228-1215. ; 52, s. 87-124
-
Tidskriftsartikel (refereegranskat)
|
|
24. |
- Konsa, Marge, et al.
(författare)
-
Kes ja mis sa oled Eesti arheoloogia
- 2003
-
Ingår i: Journal of Estonian Archaeology. - 1406-2933. ; 7:1, s. 72-94
-
Tidskriftsartikel (refereegranskat)
|
|
25. |
|
|
26. |
|
|
27. |
- Paulsen, Geda, et al.
(författare)
-
Sõnaliik leksikograafi töölaual : sõnaliikide roll tänapäeva leksikograafias
- 2020
-
Ingår i: Eesti rakenduslingvistika uhingu aastaraamat. - : Estonian Association for Applied Linguistics. - 1736-2563 .- 2228-0677. ; 16, s. 177-202
-
Tidskriftsartikel (refereegranskat)abstract
- Sõnaliik on traditsiooniliselt keele kirjelduse osa, mis hõlmab sõna morfoloogilist ja süntaktilist käitumist, aga ka tähendust ning pragmaatilist funktsiooni. Vaatamata sellele, et sõnaliigid on tinglike piiridega ning keeleteaduslikult kaugel ühtsest või selgest nähtusest, on see kategooriana leksikograafias vajalik kui kompaktne viis andmaks ülevaadet sõna käitumisest kasutuses. Ka e-leksikograafias vältimatud automaatsed protseduurid nagu morfoloogiline ja süntaktiline märgendamine ning tähenduste ühestamine eeldavad kas konkreetselt või vaikimisi leksikaalsete üksuste eristamist. Käesolevas artiklis anname sissevaate sõnaliikide rolli leksikograafi töös. Vahendame tulemusi aastal 2019 tehtud uuringust, mille eesmärk oli välja selgitada eesti keelt kirjeldavate leksikograafide probleeme ning vajadusi seoses sõnaliikidega, aga ka ootusi keeletehnoloogilistele lahendustele sõnaliigi määramise hõlbustamiseks.
|
|
28. |
|
|
29. |
|
|
30. |
- Pädam, Tiit, 1958-
(författare)
-
Mässav ingel : (Rebellious Angel)
- 2009
-
Ingår i: Usuteaduslik Ajakiri (Journal of Academic Theology). - Tartu. ; :2, s. 139-149
-
Tidskriftsartikel (refereegranskat)
|
|