| 1. |
- Amon, Marri, et al.
(författare)
-
Ebalohklause eesti keeles: ühest seni tähelepanuta jäänud lauseliigist [Pseudo-cleft: on a hitherto undescribed syntactic construction in Estonian]
- 2022
-
Ingår i: Emakeele seltsi aastaraamat. - Tallinn, Estonia : Estonian Academy Publishers. - 0206-3735. ; 67, s. 7-25
-
Tidskriftsartikel (refereegranskat)abstract
- This paper asks whether there are any pseudo-cleft structures in Estonian. Grammars do not account for them, but we found fitting examples from both spoken and written usage, in particular from public speeches. Functionally, they are similar to what has been described in other languages: what-initial constructions project longer explanations and launch new topics, thereby structuring discourse and (re-)engaging participants. Since studies on pseudo-clefts in spoken interaction have revealed a high degree of structural variability even in languages that make prolific use of them, such as French and Hebrew, we suggest that they are also grammaticized in Estonian.
|
|
| 2. |
- Biricik, Alp, 1974-
(författare)
-
Moned Eelistavad Olla Vahem Mhelikud: Meeste Kehade Meditsiiniline Vormimine Türgi Sojavaes [Some Prefer to be Lesser Men: Medical Construction of Male Bodies in the Turkish Army]
- 2008. - 1
-
Ingår i: In Ihakeha ja lihakeha: Valik esseid ja arutlusi kehast (Selected essays on the body). - Talinn : Kirjastuskeskus. - 9789949445028 ; , s. 65-67
-
Bokkapitel (övrigt vetenskapligt/konstnärligt)abstract
- Ihakeha ja lihakeha» näol on tegu hästivarustatud raamatupoodidest ilma retseptita saadava vahendiga, mis aitab ravida meie ühiskonnas levinud, kuid teadvustamata lühinägelikkuse vormi, nimelt kehalist lühinägelikkust. Pärast tarvitamist suudab inimene paremini tajuda oma keha ja selle vajadusi ning tunda ära seda mõjutavat välist ja sisemist survet. Lihalikule kehale tekib ühiskondlik mõõde, keha varjatud poliitilised tähendused muutuvad nähtavateks. Piisavas koguses manustamisel tõrjub inimese keha loomulikkust ohustavaid väliseid rünnakuid. Aitab võidelda valehäbi ja topeltmoraali ilmingutega. Õigeaegne tarvitamine hoiab ära keemilise ja kirurgilise sekkumise vajaduse, mis omakorda viib väljaminekute märkimisväärse kokkuhoiuni. Tulemuseks on vabam ja eneseteadlikum inimene. Sobiv igas vanuses, nii meestele kui ka naistele, rikastele ja vaestele. Teadaolevad vastunäidustused puuduvad.
|
|
| 3. |
- Dahlgren, Lars-Ove, 1946-, et al.
(författare)
-
Õuesõppe pedagoogika : Raamatuharidus ja meeleline kogemus : Katse määratleda õuesõpet
- 2006
-
Bok (övrigt vetenskapligt/konstnärligt)abstract
- Autorid teevad selles raamatukeses katse määratleda õuesõppe mõistet ning soovivad väljaandega ärgitada selle üle arutlema. Antakse ülevaade õuesõppe haridusloolistest ja õpetuslikest tagamaadest, sellega haakuvast pragmaatilisest traditsioonist ning esitatakse rida võimalusi, kuidas kasutada õuesõpet haridusasutustes. Eriti on rõhutatud õuesõppe olulisust elukestva õppe motivaatorina. Õuesõppe meetodid põhinevad vahetutel vaatlustel õueklassis. Autorid püüavad näidata õueklassi erilist olemust ning unustatud võimalusi, et uuesti ellu äratada sellised arusaamad nagu tegevuslik tarkus, õppimine tegemise kaudu ning oskamine tegemises.
|
|
| 4. |
|
|
| 5. |
|
|
| 6. |
|
|
| 7. |
- Keevallik, Leelo, 1969-
(författare)
-
Hinnangu grammatikast [On the grammar of assessments]
- 2010
-
Ingår i: Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri = Journal of estonian and finno-ugric linguistics. - 1736-8987 .- 2228-1339. ; 1:2, s. 147-161
-
Tidskriftsartikel (refereegranskat)abstract
- Artikkel käsitleb lauseid, mis algavad hinnangusõnaga ja mida on traditsiooniliselt käsitletud aluslauseliste tarinditena. Võttes arvesse morfosüntaktilisi, semantilisi, järjendilisi ja intonatsioonilisi piiranguid, argumenteeritakse, et pigem tuleks tarindit analüüsida kui kommentaari ja lause kombinatsiooni. Kommentaar sisaldab hinnangusõna või -fraasi ja lause hinnatavat. Hinnangulausel on seega eesti keeles oma eripärane grammatiline vorm. Tarindi peamiseks eeliseks on võimalus kommenteerida eelnevat, minnes samas kohe edasi järgmise vaatenurga või teema juurde. Materjal pärineb nii suulistest kui kirjalikest allikatest ja peamiselt suhtluskeskkondadest, st suulisest vestlusest ja interneti jututubadest.
|
|
| 8. |
|
|
| 9. |
|
|
| 10. |
- Keevallik, Leelo, 1969-
(författare)
-
Käskiv kõneviis nõustuvas voorus ja vastuste tüpoloogia [Imperative in complying turns and the typology of answers]
- 2009
-
Ingår i: Emakeele seltsi aastaraamat. - 0206-3735. ; 54, s. 94-106
-
Tidskriftsartikel (refereegranskat)abstract
- Imperative has traditionally been treated as a grammatical feature characteristic of first pair parts in adjacency pairs, expressing orders, requests, challenges, and demands. These actions make relevant compliance as the next action. In a number of languages, however, among them in Estonian, imperative is also used in second pair parts. It occurs as a response to a proposal that is expressed in first person but implies collaboration on behalf of the recipient. As a rule, the verb from the first pair part of the adjacency pair (proposal) is repeated in the complying imperative response. The sequence proposal in 1st person – compliance in 2nd person imperative constitutes a grammatical configuration that results form the particular interactional goals of the speakers. Without taking into consideration the specifics of social actions and their sequencing the configuration is impossible to characterize, as the syntax of the proposals varies. As an alternative to the generic response with particle jaa/jah, a verb repeat is a more independent action that enhances the social and deontic force of the answer. By complying with a verb, the speaker makes a stronger commitment to the proposed activity. Verb repeats, albeit not in the imperative, are also possible as responses to proposals in other persons in Estonian. In addition, they occur as responses to yes/no questions. The latter pattern has been described as a typological feature in world’s languages. It seems that the possibility of imperative responses co-occurs with verb repeat responses to questions. In varieties of Estonian that have been in close contact with languages that do not reuse verbs in the same way, such as Swedish, verbs are instead replaced with ’do’ in the second pair part. The study is based on spoken language corpora.
|
|
